Kõdilugu 5

Oh, jeerum küll, kus Hannes ometi oma lipse veel võib hoida, kui riidekapis neid polnud ja kummutisahtlis ka mitte. Tal ju on neid, ma tean. Üllatuse jaoks, mille valentinipäevaks talle leiutasin, on vaja leida see lips… Ja kiirelt! Kui ma liiga kauaks ära jään, hakkab ta köögis toimetades kindlasti midagi kahtlustama ja ma ei taha üllatust enne reeta, kui õigel hetkel magustoidusöömist alustades.

Käes on uus aasta ja suvest on saanud talv. Juba rohkem kui pool aastat olen olnud Hannesega koos. Ta ei läinudki eelmise suve lõppedes eneseleidmise reisile kuskile soojale maale, nagu me tutvuse alguses plaaninud oli – tundub, et alati ei peagi õnne teisele poole maakera otsima minema. Murdsin pikalt pead, millega teda Sõbrapäeval üllatada. Ma tean, et see punaste südamete maania ühel kindlal kuupäeval on veider, ometigi tundus teistpidi tobe sellele üldse mitte tähelepanu pöörata.

Kontoriruum! See on viimane loogiline variant, mille välja mõtlen. Astun koridorist tuppa. Laual on lahtise kaanega sülearvuti, ekraan helendamas – ilmselt Hannese uus ajakirjaprojekt, mille planeerimisele ta nii palju aega on pühendanud. Tean, et sel  ägedal vintagesekretärilaual on mõned sahtlikesed tagaseinas, kus Hannes hoiab dokumente ja muud kraami. Ehk on seal ka ta lipsud, mansetinööbid ja muu taoline? Küünitan end üle arvuti vasakpoolse sahtlinupu poole, kui pilk jääb pidama ekraanil lahtiolevale dokumendile.

See polegi projekt- hoopis tema veebipäevik. Ja kuigi head tüdrukud nii ei tee, valdab mind täiesti vastupandamatu soov vaadata, mida Hannes kirjutanud on. Heidan pilgu lahtise ukse poole- köögist kostub vaikset üminat ja nõudega toimetamist. “Ma ainult korraks piilun,” mõtlen, ja asun lugema…

28 jaanuar
Vaikselt hakkab päev pikemaks muutuma ja valget aega on rohkem. Paraku ei anna see kuidagi mu enesetundes märku. Täna oli kontoris suur koosolek ja tutvustati uusi suundi meie ajakirja toimetuses. Räägitu oli vägagi lootustandev, teised olid elevil ning uue ja hea ootuses. Minus tekitab see pigem vastumeelsust – kõik see tähendab suuri muutusi praeguses projektijuhtimises ja ennustan pikki ja üksildasi õhtuid kontoris arvutis Exceli tabeleid analüüsides. Võibolla on see siiski hea – aitaks unustada vähemalt kaheksandat järjestikust katset lörri läinud suhet Maiaga lappida. 

16. veebruar

Kolm nädalat on läinud linnutiivul. Muutused tööl on liikunud palju edasi, täpsem ajagraafik on juba paigas. Kõik jõustub 1. mail. Et siis kogu suvi kontoris – milline ideaalne viis suve veetmiseks. Käige põrgu. Tegime naabrimees Sanderiga õhtul saunas mõned õlled. Neid oli küll mõned rohkem kui mõned, aga tore oli meestejutte ajada.

17. veebruar
Sandri eilsed sõnad panid mind sügavalt mõtlema – mida ma lõppude lõpuks teha tahan. Meie toimetus saab valmis ajakirja juuninumbri kondikava. Sirvin artikleid ja silma jääb pealkiri “55 ideed, mida teha sel suvel”. See tuletab mulle meelde eelmisi suvesid ja saan aru, et kui ma midagi ei muuda, siis olen lihtsalt üks mõttetu tropp, kes elu mööda laseb.

1. aprill
Virutan suure kaarega valgel A4 paberil avalduse lauale (tegelikult saadan küll ülemusele e-postiga digidoc faili) ja tunnen tohutut vabanemist – mu viimane päev siin toimetuses töötada on 30. aprill. Kõik naeravad.

2. aprill
Kontoris on paanika – kõik pidasid eilset naljaks

30. aprill
Homsest olen vaba mees. Pakin oma viimased asjad toimetuses ja sööme kolleegidega kooki. Ikkagi üle kümne aasta ühe tööandja juures.

20. mai
Need viimased 20 päeva on läinud kiirelt. Mul oli küll plaan minna digirändurina kuskile soojale maale, aga patt on Eesti suve hüljata. Seapõrnaennustajad lubavad kõik ülimat soojust, küll sügiseks jõuan lennupiletid välja vaadata. Henri pakkus mulle ühes ägedas projektis osalemist, mis kestab detsembrini – ideaalne ajastus! Ja mis kõige olulisem – ei pea kuskil kontoris passima. Saan istuda oma rüperaaliga kus iganes ja millal iganes. Mulle meenub hiljutine Eriku jutt tema Saaremaa külalistalu hoidjaks hakata – pakkus täiesti eraldi saunamaja elamiseks. Äkki see polnudki niisama nali?!

22. mai
Sõidan Virtsus “Pireti” peale ja minu Saaremaa suvi saab alguse. Kõik see on käinud nii ruttu – Eriku pakkumine kehtib ja ütlengi talle lihtsalt: “ma nüüd tulen!”

31. mai
Natuke üle nädala Saaremaad. See õhk, see rahu, see meri, see liiv, need kivid. Tunnen, et hakkan taas iseendaks saama. Sõidan Kuressaarde poodi, ajakirjade riiulilt “Autolehte” otsides jääb silma ka üks teine ajakiri, mille esikaanel ilutseb kiri “55 ideed, mida teha sel suvel”. Jätan oma “eelmise elu” riiulisse ja lähen vaatama, kas poe kõrval platsil müüakse juba esimesi maasikaid.

2. juuni
Erik saabus koos Sandraga Saaremaale. Vaatasime üle, mida täpsemalt see taluhoidmine tähendab – kord nädalas muru niita ja vajadusel aeda kasta. Ja ongi kõik?! On väga mõnusalt kuum ilm ja nagu laulusalm ütleb, tuleb saada pruuniks teiseks juuniks.
Läheme Mändjala randa. Päike on nii mõnus ja see merekohin! Seda just põlise lõunaeestlasena ei ole harjunud kuulma. Mängime võrkpalli. Üks Sandra pallilöök on nii tugev, et ei suuda seda enam talle tagasi lüüa. Pall lendab kaugele luidete vahele. Valgele kerale järele joostes näen aegluubis, kuidas minu kobakäpluse tõttu saab üks kena neiu sellega pihta. Mul käib peast nagu klõps läbi, kui näen ta sõrmi kiirelt paljal seljal bikiinipaelu kinni sidumas – vabandades hakkan kohe neiu külge ja säärt liivast puhtaks pühkima. See nahk tundub käe all nagu jumalanna oma – nii sile ja siidine. Pakun, et lähme parem vette – saab kiiresti liivast lahti ja müstilisel kombel see võõras neiu nõustub. Saan teada, et ta on Helli. Nii kaunis nimi! Palju kaunim, kui see jahe merevesi, mis minusugusele sooja-armastajale mõjub parasjagu ehmatavalt. Kui Helli tõuseb äkitselt veest ning seisab päikesesäras täpselt nagu Veenus, olen nii kütkestatud, et suudan ainult öelda: “Sa oled sile ja kaunis nagu delfiin.” See kõlab absoluutselt kõige jaburama komplimendina, mis ma kunagi olen mõnele naisele öelnud.Lahkumisel embame pikalt. See kallistus on kuidagi hoopis teistmoodi kui kõik need varasemad – Helli tundub mu kaisus nii tugev ja iseseisev. Samas üüratult naiselik, nii et võtab jalust nõrgaks. Ah, see suvi võib saada tõesti teistmoodi suveks kui varasemad.

15. juuni
Olen saanud nautida kaugelt töötamise rõõme ja Eriku majapidamise hooldamise valusid. Selleaastane suvi on tõsiselt kuum. Muru tahab pidevalt kastmist, kõik muu tahab ka pidevalt kastmist. Kuna muru tahab kastmist, siis tahab see ka pidevat niitmist. Nädalas korra asemel hoopis kolm. Aga pole hullu, minu varasema tööga võrreldes on selline 50/50 füüsilise ja vaimse töö tasakaal üsna vabastav. Kui ainult oleksin taibanud Helli telefoninumbri küsida…

5. juuli
Oleme terve päeva Erikuga majapidamist korrastanud, sest tulemas on pidu. Tekid ja vaibad on õues klopitud ja tuulutatud. Lisaks vaaritasime koos Eriku klassikaaslastega tublisti – suupistetest kookideni. Sauna olen õnneks juba pärast jaanipäeva korralikult ära puhastanud. Õhtu lähenedes paneme veel saunast järveni mineva metsaraja äärde tõrvikud. Tõotab tulla mõnus õhtu, kuigi ma ses seltskonnas peaaegu kedagi (veel) ei tunne.

…. Loo järje avaldame täna kell 16.00!